Sailtunities

29.–30. märtsil osales meie robootikatiim Eesti FIRST LEGO League (FLL) Challenge’i finaalvõistlusel. Finaal essitati innovatsiooniprojektina robotpaadi prototüüpi ning võistledi LEGO-robotiga ülesannete täitmisel. Kokku osales võistlusel 36 tiimi, lisaks oli kohal suur hulk kohtunikke, vabatahtlikke, õpetajaid ja lapsevanemaid, kes toetasid noori igal sammul. Meie osalus tõi esile projekti tehnilise külje ja loovlahendused, jättes väga hea mulje nii kohtunikele kui ka teistele tiimidele. FIRST LEGO League on ülemaailmne robootikavõistlus, mis on mõeldud noortele inseneridele ja teadushuvilistele. Igal aastal on võistluste teema uus ja see on seotud päriselu probleemiga – meeskonnad peavad uurima teaduslikku väljakutset, leidma sellele innovaatilise lahenduse ning seejärel ehitama ja programmeerima LEGO-roboti, mis lahendab teemaga seotud ülesandeid. Selle raames tehti sedakorda koostööd. 

14. märtsil toimus koolis Goldbergi ahelreaktsioonivõistlus, kus loovad lahendused panid kogu maja elevusest sumisema. Robootika huviringi noored kasutasid oma masinate ehitamiseks ka "Sailtunities" projekti materjale, peamiselt torusid ja toruliitmikke, mis andsid konstruktsioonidele uusi võimalusi. Robotpaadi projektist pärit torud ja ühendused andsid võimaluse näidata, kui mitmekülgselt saab inseneeriaprojekte koolielus rakendada. Veidi meenutas ülesanne ka meie varasemat projekti "Think inside the box", kus ahelreaktsioon loodi lihtsamate vahendite abil pappkastis. 

First LEGO League võistluseks valmistudes võttis meie 6.b klassi robootikatiim ühendust Tartu Ülikooli Mereinstituudi Kõiguste välibaasi teadlastega, et küsida nõu oma vee-uurimise projektile. Kuna FLL-i selle aasta teema keskendub veekeskkonnale ja mereuurimisele, otsusti siduda võistluse ülesanne meie kooli Sailtunities robotpaadi projektiga, mis samuti aitab noortel õppida, kuidas veekogusid analüüsida ja mõista. Õpilased kirjutasid teadlastele põhjaliku kirja oma ideede, küsimuste ja prototüübi kohta. Teadur Jonne Kotta andis hinnangu meie materjalidele, selgitas Läänemere tegelikku seisundit ning jagas soovitusi, milliseid andureid ja näitajaid võiksime robotpaadiga koguda. Ta kinnitas, et meie lähenemine on täiesti teostatav ja et väikeste autonoomsete seadmetega saab edukalt hinnata veekogu seisundit. Väga väärtuslik oli tagasiside selle kohta, millised probleemid Eestis päriselt aktuaalsed on, näiteks toitainete liigsus ja kliimamuutuste mõju. Teadlased pakkusid välja võimalus...